Nii saad Sa endale muretu kõhu

Kes meist ei tahaks endale korras kõhtu? Kõhuvaevused on ju väga ebameeldivad kaaslased. Levinuimateks kõhuvaevuste põhjustajateks on laktoositalumatus ja funktsionaalsed kõhuvaevused, eriti nn ärritunud sool. Isegi, kui erilist muret ei olegi, tasuks kõhu ja soolestiku heaolule siiski tähelepanu pöörata, sest saab ju meie igasugune heaolu alguse soolestikust. Leia endale sobivad soovitused kõhuhädadevabaks eluks.

Kindlad toidukorrad on kõhu sõbrad

Oled Sa peale söömist kokku puutunud selliste asjadega nagu koolikud ja iiveldus? Seda põhjustab tõenäoliselt liiga rikkalik ja rasvane portsjon, mis jääb kõhtu nn seisma ja teeb olemise raskeks. Ka tugevalt maitsestatud toidud võivad olla kõhupiirkonna vaevuste põhjustajaks. Ära siis unusta kindlaid toidukordi ja mõistlikke portsjoneid. Enamikule meist piisab viiest söögikorrast päevas. Piimatooted on suurepärane valik hommikusöögiks, vahepalaks ja õhtusöögiks koos leiva, marjade või puuviljadega.

Premeeri oma kõhtu kiudainetega

Kiudained hoiavad soolestiku korras ja aitavad sel korralikult funktsioneerida. Kiudained hoolitsevad soolestikus vajalike mikroobide eest ning see mõjutab üldist tervist soolestikust vaat et enamgi. Premeeri oma kõhtu kiudainerikaste toitudega, nt täisteratoodetega, aedviljadega, marjadega ja puuviljadega.

Ära unusta joomist

Et organism, ka soolestik, funktsioneeriks parimal võimalikul moel, vajame igapäevaselt vähemalt paar liitrit vedelikku. Kogu päeva ulatuses võiks tarbida eelkõige vett, kuid söögikordade ja vahepalade ajal võiks valida kõrvale piimatoodetest ja mahladest valmistatud toitvaid ja maitsvaid alternatiive.

Kõhule meeldib liikumine

Liikumise tervist edendav mõju on kindlasti igaühele teada. Ka kõhule meeldib liikumine. Uuringute kohaselt tuleb liikumine soolestikule kasuks. Tänu liikumisele on soolestiku bakterid mitmekülgsemad, mida loetakse tervisele kasulikuks omaduseks. Liikumise positiivsed mõjud võivad seega avalduda osaliselt meie soolestiku bakterite vahendusel. Liikumisvõimalusi on erinevaid. Mõnele meeldib eesmärgistatud sport, mõnele sobib rohkema aga igapäevane kergem liikumine.

Hoia stress kontrolli all

Stressil on kindel eesmärk: saavutada erakordselt hea tulemus. Lühiajaliselt ja mõistlikus koguses suurendab see tähelepanelikkust ning keskendumis- ja sooritusvõimet. Kui stressi esineb aga pikema aja jooksul, võib olla sellest raske taastuda. Osa inimestest reageerib stressile kõhu kaudu. Sageli räägitakse „stressikõhust“, mis võib tähendada ka ärritunud soole sündroomi. Pikaleveninud stressi all kannatab kogu organism, sh ka kõht ja soolestik. Stressi aitavad kontrolli all hoida lisaks ajaplaneerimisele ja prioriteetide seadmisele ka igapäevased puhkehetked ning kindlasti ka piisav puhkamine ja uni.